erinevad kaunistusvõtted
Reljeefsed pinnad – Erinevate mustrite ja reljeefide saamiseks kasutatakse templeid, tekstuuriga rulle, mustrimatte, mustrilisi küpsisepresse või muid majapidamises leiduvaid mustrilisi pindu. Kui kasutatakse mitte toiduvalmistamiseks mõeldud vahendeid, tuleb veenduda nende puhtuses.
Foto 65.
Mustri vajutamiseks peab martsipan või suhkrumass olema pehme. Selleks, et töövahend vajutades massi külge ei kleepuks, kata see eelnevalt õhukese tuhksuhkru või tärklise kihiga. Reljeefse pinna rõhutamiseks võid töövahendid tuhksuhkru asemel töödelda ka pulbrilise toiduvärviga. Juba vajutatud mutrit saab toiduvärviga ka hiljem rõhutada. (32)
Müüakse ka spetsiaalseid reljeefse stuktuuriga rulle, millega vajutatakse muster lahtirullitud massile (32). Sarnaselt kasutatakse ka mustrimatte, mida müüakse enamasti kahepoolsetena. Sellise mati abil saab vajutada efektseid negatiivmustreid näiteks tordi erinevatele kihtidele.
Mustreid saab joonistada nii lõikeketta kui modelleerimisnoa abiga. Sakilise tera kasutamisel saab teatud korrapäraga joontest erinevaid mustreid moodustada. Mustriline aluspind lisab kaunistustele kena aksendi.
Dekoratiivsed servad – mustriliste servade tegemiseks kasutatakse pinsetitaolist tööriista, millega vajutades moodustuvad tordi servadele erikujulised mustrid. Sellised mustritangid võimaldavad ka tasastele pindadele mustrit vajutada ning detaile omavahel ühendada (nt tordi pealispinda ja külgi). Mustri vajutamisel on oluline, et lahtirullitud mass oleks vähemalt 0,5 cm paksune, õhemasse massi mustrit vajutades võivad tangid massi lõhkuda. Korrektsema tulemuse saamiseks on oluline, et mass oleks pehme (32). Selleks, et tangid massi külge ei kleepuks, töödeldakse neid tuhksuhkruga.
Mustri vajutamisel on oluline planeerida mustri jagunemine tordi serval (vajutatakse muster täpselt üksteise kõrvale või jäätakse väike vahe). Oluline on välja mõelda ka see, mitu mustrikorda tordi servale mahub. Väikeste, märkamatute vahede abil saab vältida poolikut mustrikorda.
Väljalõiked – noa või erineva suurusega vormide abil saab lahtirullitud martsipani või suhkrumassi augulisteks pindadeks kujundada. Väljalõigetega mängides saab moodustada lõputult erinäolisi bordüüre, murtseid ja kaunistusi.
Selleks, et vormid või muud lõikevahendid massi külge ei kleepuks, töödeldakse neid eelnevalt tuhksuhkruga. Huvitava tulemuse saab erinevat värvi kujundite paigutamisega mustriteks ning eri suurusega vormide kasutamisel ühe detaili valmistamiseks. Efektsed pinnad saab ka üht värvi lahtirullitud massist väljalõigete täitmisega teist värvi samade kujunditega.
Müüakse ka spetsiaalseid reljeefse stuktuuriga rulle, millega vajutatakse muster lahtirullitud massile (32). Sarnaselt kasutatakse ka mustrimatte, mida müüakse enamasti kahepoolsetena. Sellise mati abil saab vajutada efektseid negatiivmustreid näiteks tordi erinevatele kihtidele.
Mustreid saab joonistada nii lõikeketta kui modelleerimisnoa abiga. Sakilise tera kasutamisel saab teatud korrapäraga joontest erinevaid mustreid moodustada. Mustriline aluspind lisab kaunistustele kena aksendi.
Dekoratiivsed servad – mustriliste servade tegemiseks kasutatakse pinsetitaolist tööriista, millega vajutades moodustuvad tordi servadele erikujulised mustrid. Sellised mustritangid võimaldavad ka tasastele pindadele mustrit vajutada ning detaile omavahel ühendada (nt tordi pealispinda ja külgi). Mustri vajutamisel on oluline, et lahtirullitud mass oleks vähemalt 0,5 cm paksune, õhemasse massi mustrit vajutades võivad tangid massi lõhkuda. Korrektsema tulemuse saamiseks on oluline, et mass oleks pehme (32). Selleks, et tangid massi külge ei kleepuks, töödeldakse neid tuhksuhkruga.
Mustri vajutamisel on oluline planeerida mustri jagunemine tordi serval (vajutatakse muster täpselt üksteise kõrvale või jäätakse väike vahe). Oluline on välja mõelda ka see, mitu mustrikorda tordi servale mahub. Väikeste, märkamatute vahede abil saab vältida poolikut mustrikorda.
Väljalõiked – noa või erineva suurusega vormide abil saab lahtirullitud martsipani või suhkrumassi augulisteks pindadeks kujundada. Väljalõigetega mängides saab moodustada lõputult erinäolisi bordüüre, murtseid ja kaunistusi.
Selleks, et vormid või muud lõikevahendid massi külge ei kleepuks, töödeldakse neid eelnevalt tuhksuhkruga. Huvitava tulemuse saab erinevat värvi kujundite paigutamisega mustriteks ning eri suurusega vormide kasutamisel ühe detaili valmistamiseks. Efektsed pinnad saab ka üht värvi lahtirullitud massist väljalõigete täitmisega teist värvi samade kujunditega.
Krooked – ümmargustest detailidest rosettide tegemiseks ning kroogitud servade valmistamiseks kasutatakse suupistetikku. Lahturullitud pehmest massist vajutatakse välja ümmargused kettad (kroogitud riba valmistamiseks tuleb väiksema vormiga välja lõigata ka ketta südamik ning lõigata auguga ketas pooleks). Suupistetikk asetatakse paralleelselt tööpinnaga väljalõigatud detaili servale (umbes 0,5cm ulatuses). Tikku rullitakse ettevaatlikult edasi ja tagasi. Detaili serv muutub õhemaks ning hakkab krookima. Sarnaselt tikku liigutades kroogitakse ära kogu detaili serv. (32)
Peale rullitud detailid – täpilise või laigulise pinna tegemine on lihtne. Lahtirullitud pinnale asetatakse värvilised kujundid ning rullitakse neist üle. Rullimise käigus kinnituvad lisatud detailid aluspinnale. Arvestada tuleb sellega, et kujundid venivad rullides piklikuks – näiteks ringist saab ovaal.
Efektse tordi saab ka siis, kui selle katmisel massiga on jäätud massile volte või pole tordi servad külgedele silutud. Erinevaid võimalusi on ka mitme kihi kasutamiseks. Erinevate kihtide nägemiseks tehakse pealmisse martsipanikihti vormidega väljalõiked või lõikekettaga avad.