Nimetusest
Et martsipanil on pikk ajalugu, leidub ka mitmeid versioone tema nimetuse tekke kohta. On ka võimalik, et maiustuse päritolu ning nimetus tulenevad eri piirkondadest. Üks versioon on, et matrsipan on oma nime saanud itaallase Marzo järgi, kes leiutas biskviitkoogi. Levinuim versioon martsipani nime tekkest väidab aga, et martsipan on lihtsalt araabiakeelne sõna موثابان (mawthaban ehk "kuningas, kes istub liikumatult"). Seda sõna kasutati, et nimetada Veneetsia münti, millel oli kujutatud Kristust kui kroonitud kuningat. Selliseid münte hoiti ornamentidega kaunistatud karpides. Alates 15. sajandist, kui mündid enam kasutusel ei olnud, said karbid dekoratiivse otstarbe. Neis hakati hoidma luksuslikke maiustusi, muuhulgas ka mandlimaitselist maiustust, mis võis oma nime just selliste hoiukarpide järgi saadagi. (1, 12) Lõuna Prantsusmaal kutsutakse selliseid väikseid maiustuste ja ehtekarpe aga "massapan". (13)
Teine legend selgitab martsipani nimetust lähtuvalt Markuse leibadest – nimelt piirdus keskaegsel Saksamaal ikaldusaastatel söök väikeste leivapalukestega, mida kutsutigi Markuse leibadeks (Markus-Brötchen). Näljaaja möödudes säilis aga Markuse leibade valmistamise komme. Ajapikku muutusid need üha magusamaks ja maitseküllasemaks ning neid hakati nimetama martsipaniks. (1)
Markuse leivana on martsipani tuntud ka Itaalias, kusjuures kirjalikult on marsipani esmalt maininud just itallased. Sitsiilias (aastal 1193) tunti martsipani kui panis martius. Algne nimetus võib olla tulnud aga ladina keelsest väljandist „martius panis“ ehk Markuse leib. Pole ka välistatud, et nimetus tuleneb pühak St. Markuse nimest või itaaliakeelsest sõnast marzipane, mis algselt tähendas sõmerat ja taignataolist maiustust, mida valmistati riivitud mandlitest, suhkrust, meest ja maitseainetest. (1)
Ladinakeelne alge ("Massa" mis tähendab tainast või küpsetist ja "Pan" mis tähendab leib) on ka tänaseks kasutusel oleval nimetusel – martsipan. Kuigi martsipani koostis on riigiti erinev, on maisutuse nimetus erinevates keeltes küllaltki ühetaoline (5):
Teine legend selgitab martsipani nimetust lähtuvalt Markuse leibadest – nimelt piirdus keskaegsel Saksamaal ikaldusaastatel söök väikeste leivapalukestega, mida kutsutigi Markuse leibadeks (Markus-Brötchen). Näljaaja möödudes säilis aga Markuse leibade valmistamise komme. Ajapikku muutusid need üha magusamaks ja maitseküllasemaks ning neid hakati nimetama martsipaniks. (1)
Markuse leivana on martsipani tuntud ka Itaalias, kusjuures kirjalikult on marsipani esmalt maininud just itallased. Sitsiilias (aastal 1193) tunti martsipani kui panis martius. Algne nimetus võib olla tulnud aga ladina keelsest väljandist „martius panis“ ehk Markuse leib. Pole ka välistatud, et nimetus tuleneb pühak St. Markuse nimest või itaaliakeelsest sõnast marzipane, mis algselt tähendas sõmerat ja taignataolist maiustust, mida valmistati riivitud mandlitest, suhkrust, meest ja maitseainetest. (1)
Ladinakeelne alge ("Massa" mis tähendab tainast või küpsetist ja "Pan" mis tähendab leib) on ka tänaseks kasutusel oleval nimetusel – martsipan. Kuigi martsipani koostis on riigiti erinev, on maisutuse nimetus erinevates keeltes küllaltki ühetaoline (5):
- marzipan – inglise keeles
- marzipan (70% mandleid) – saksa keeles
- massepain, pâte d’amandes – prantuse keeles
- marsipaani, mantelimassa (50% mandleid) – soome keeles
- marsipan (25% mandleid), mandelmassa (50% mandleid) – rootsi keeles
- martsipan – eesti keeles
- maçapão – portugali keeles
- марципан – vene keeles
- marzipan almond paste, almond paste – inglise keeles (USA)